Рефераты. Eetika






Eetika

Sissejuhatus juhtimisse 3. seminar “Дrieetika”

8.juhtum : TARBIJASUHETE EETIKA

Tдnapдeva ьhiskond elab massitarbimises, kus inimene on nii tootja kui

ka samal ajal tarbija. Me ei suuda elada teiste poolt osutatavaid teenuseid

pidevalt tarbimata, millest tulenevad erilised tarbimissuhted.

Tarbija eriline seisund tarbimisьhiskonnas

Nььdisaegses tarbimisьhiskonnas tarbija on erilises seisundis ,milles

on kaks peaaegu vastandliku poolt.

Ьhelt poolt on tarbija kuningas. Selline vдide tugineb mitte rikkusele

, vaid faktile, et enamiku tootjate edu otsustab see, kui hдsti nad

suudavad oma masstoodangut mььa vхi, teiste sхnadega, kui palju kliente nad

endale muretsevad. Ilmselt, vхitlus kдib iga vхimaliku tarbija pдrast,

mistхttu ettevхtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale.

Seejuures pььtakse mitte ainult tarbijate soove vхimalikult kiirelt ja

tдpselt tдita, vaid ka vхimalikke uusi ette aimata .Kuna tootjate

konkurents on tihe , tagab see enamasti kaupade piisavalt kхrge kvaliteedi

ja madala hinna . Lisaks on meedia rahvusvahelisuse tхttu vхib teade

halvast vхi ohtlikust kaubast ja selle tootja nimest levida ьle kogu

maailma ja lokaalne skandaal vхib ohustada suurtootja mainet terves

maailmas.

Imeliku juhtumi esitas 1998.a veebruaris ajaleht Eesti Ekspress. Pдrnu

linnakodaniku vдitel oli tema nahkjopi taskus plahvatanud mobiiltelefon ja

lennanud temast kolme meetri kaugusele, rebides puruks jopi ja telefoni

ьmbritsenud vutlari .Telefon oli uus, ostetud sama aasta jaanuaris

Ericssoni firma ametlikult esindajalt . Eesti Ekspressi vahendusel jхudis

juhtum kohaliku politsei kohtuekspertiisibьroosse; kohale ilmus ekspert

Rootsist, Ericssoni peakorterist. Kuigi ekspertide kinnitust mццda on

sддrane plahvatus fььsikaseaduste jдrgi vхimatu, leidis firma, et juhul

,kui ei хnnestu tхestada , et tegemist on mingi vдlise jхuga, tuleb selle

seeria mobiiltelefonid turult дra korjata.

Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi olemas

tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast, kuid see

tarbijaskond ei etenda ennast valdava osa tootjate sissetulekuid.

Suurem osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi

juures on odavam. Odavus saadakse alati millegi arvelt: parem tццkorraldus,

leiutised, odavam tццjхud vхi materjal, kusjuures alati on oht , et odavus

vхidakse saavutada toote kvaliteedi vхi ohutuse arvelt. Siin on tootjale

ahvatluseks tarbija ebakompetentsus toote tootmisprotsessi ьksikasjades

(tootmise know-hows). Seetхttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks

hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Samuti kuni konkurentide

ilmumiseni on tootjal vхimalus hoida tihti kхrget hinda.

Sageli tekib ahvatlus varjata defekte , nt ei pruugi toode – ravim,

auto vхi arvutiprogramm – olla kьllalt pхhjalikult testitud. Eriti suur on

ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut tehnoloogiat, niikaua kuni

kehtivad normid seda lubavad.

Sellest tuleneb, et tarbija suhteline ebakompetentsus koos odavama

kaupa eelistusega loob palju vхimalusi tootja ja tarbija vaheliste

konfliktide tekkimisele. Sageli vхivad need konfliktid ohustada inimelu ja

looduskeskkonda. Seetхttu pььab tarbijaьhiskond end sддraste konfliktide

eest kaitsta.

Tarbija хigused – tarbijakaitseseadused

Esimene tдnapдevane tarbijakaitseseadus kehtestati 1906.aastal Ameerika

Ьhendriikides, mis kandis mine Pure Food and Drug Act, mille ajendiks sai

kirjandusteos, kus muuhulgas kirjeldatakse antisanitaarset olukorda Chicago

tapamajades.

Tarbijakaitseseadus pхhineb ьhiskonnas valitsevail eetilistel

tхekspidamistel tarbija хiguste suhtes. Neli tarbija pхhiхigust, mis

kajastuvad iga arenenud riigi tarbijakaitse pхhimхtetes, sхnastas esimesena

aastal 1962 John F. Kennedy. Need on:

1) хigus turvalisusele,

2) хigus valikule,

3) хigus olla kuuldud,

4) хigus olla informeeritud.

Mis on iseloomulik: kхik need хigused on vaid teatud piires

garanteeritud.

1. Хiguse turvalisusele all mхistetakse turvalisust mitte ainult

fььsilise, vaid ka omandi suhtes, kusjuures, eriti Lддne-Euroopa

tarbijakaitsepхhimхtetes, ei leita, et tarbija peab olema ise tark,

vaid peetakse raskendavaks asjaoluks, kui tootja kasutab oma huvides

дra tarbija rumalust vхi kogenematust vхi on nende suhtes hoolimatu.

Mis puutub fььsilisse turvalisusse, siis ei ole vist toodet, mis oleks

tдiesti ohutu. Seepдrast fikseeritakse riikide tarbijakaitses enamasti

toote(teenuse) ohtlikkuse piirid, so ohutusstandardid, millele toode

peab vastama, et selle tootmiseks vхi sisseveoks luba saada. Vahel

tekkib olukord ,millal vхivad need ohutustandardid vananeda teaduse ja

tehnika arengu tхttu ja tootja vхib neist uutest vхimalustest juba

teadlik olla aga riik veel mitte. Sellisest tarbija ohustamisest

vхivad tootjad pььda kasu lхigata.

2. Хigus valikule tдhendab seda ,et turul ei tohi vхimaldada ьhele mььjale

monopoolset seisundit. Nii et хigust valikule aitab tagada

konkurentsiseadus. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol

vхi kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, vхib ta esitada kaebuse

tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. Eesti tegelikkuses

nдeme aga sageli , et tarbijakaitseamet on monopoolse hinnakujunduse

suhtes vхimetu.

3. Хigus olla kuuldud tдhendab seda, et tarbijal peab olema vхimalus

kuhugi oma kaebusi esitada, teha ennast kuuldavaks. Muidugi valitseb

demokraatlikus riigis sхnavabadus ja inimene vхib oma arvamust avaldada

ajalehe, televisiooni jne vahendusel. Tootja vхtab tavaliselt kohustuse

tarbija kaebused tasuta дra kuulata ja neile reageerida mingi

garantiiaja jooksul.

4. Хigus olla informeeritud ьtleb seda, et tarbija peab saama piisavat ja

korrektset (mitteeksitavat) informatsiooni kaalutletud ostuotsuste

tegemiseks. Seda хigust vхib pidada tarbija tдhtsaimaks хiguseks, mis

seostub kхigi eelnevate хigustega - kui tootja suudab anda selget,

piisavat, arusaadavat informatsiooni tarbijale oma toote turvalisusest

ja ohtudest, nдitab ausalt дra oma toote eelised ja puudused, siis ta

on sellega ьhtlasi tдitnud ka oma kohustused tarbija teiste pхhiхiguste

suhtes.

Informatsiooniprobleemid seostuvad reklaamieetikaga, sest reklaam on oma

olemuselt informatsioon.

Reklaamieetika

Reklaam on ammendamatu eetiliste konfliktide allikas. Oma otstarbelt on ta

informatsioon. Tulenevalt tarbija хigusest informatsioonile on ausal

reklaamil kaks tingimust:

1) ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille jдrgi tarbija saab

teha kaalutletud ostuotsuse,

2) ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis vхiks tarbijat

segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele.

Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema

vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellele

lihtsale ja selgele pхhimхttele on ьles ehitatud reklaami- ja

konkurentsiseadused, mis enamikus riikidest tarbija хigusi kaitsevad.

Kerkib kьsimus: miks tekib reklaamiaususe kьsimuses nii palju konflikte ja

kohtuasju kui kхik on nii lihtsalt mддratletud. Pхhjus on selles, et piir

mхistete “legaalne” ja “illegaalne” vahel on hдgune ja kьsitav. Sinna

vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis nдib paljudele kьll

valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tхestada ja ta jддb sellega

legaalseks.

Eksitava reklaami piirimail mдngivad tihti tootjad, kes pььavad tuntud

kaubamдrgi jдreleaimamisest kasu lхigata.

Nii nдiteks sattusid 1997. A konflikti Tartu Хlletehas ja Цsel Foods:

esimene neist on 1950-ndate algusest tootnud “Limonaadi”, mis on

kaubamдrgina ametlikult registreeritud (kaitstud on nii kaubamдrgi

vдrvikombinatsioon kui ka kujund). Цsel Foods tхi turule дravahetamiseni

sarnase kaubamдrgiga toote, mille eest Tartu Хlletehas lubas firma kohtusse

kaevata, nхudes pool miljonit krooni kahjutasu ning libalimonaadi tootmise

lхpetamist. Цsel Foods aga leidis, et populaarsete kaubamдrkide mххdukas

jдljendamine on maailmas ьldlevinud ja Цsel Foods pole siin liiale lдinud.

Muidugi saab Tartu Limonaaditehas asja kohtusse kaevata aga see vхtab palju

aega ja tulemus ei ole ju tдiesti kindel. Sellepдrast pььavad firmad

sддrastes konfliktides sageli omavahel kompromissile jхuda. Eetilisest

kьljest vхiks siin цelda, et kui ьks tootja teise populaarse toote

kaubamдrki jдrele aimab, pььdes teise arvel teenida, on tegemist

ebaeetilise teoga. Samas on muidugi ka tarbijaid, kes meeleldi vхltstooteid

ostavad, nt vхib nii mхnigi inimene osta meelega vхltsitud, nt mitu korda

odavamaid Calvin Kleini rхivaid.

Arusaamad reklaamiaususe kohta vхivad erineda ka rahvuskultuuriti.

Nii ьks Jaapani maiustusetootja kasutas oma toodetel Sony kaubamдrki. Kui

Sony ta kohtusse kaebas, pidas ta oma kдitumist eetiliseks mitte ainult

seetхttu, et ta tootis hoopis teist laadi toodangut(maiustusi, mitte

elektroonikat) ega olnud seega Sonyle konkurendiks, vaid tдhtsamaks pidas

ta seda, et tema maiustused on vдga head ja nende populaarsus aitab tхsta

Sony kaubamдrgi tuntust ja mainet. Ta leidis, et Sonyl oleks pхhjust

sььdistada teda juhul, kui ta teeks halbu maiustusi. Siin nдeme

jaapanlastele iseloomulikku pььdu sьmbioosile.

Eestis me vхime tihti kohata silmatorkavaid soodushinnareklaame ja

tillukese kirjaga tдhendusi , et see soodustus kehtib vaid kliendikaardi

esitajale vms.

Veel hiljaaegu oli Saksamaal kombeks reklaamida mobiiltelefone hinnaga 1-50

marka ilma mingi tдiendava selgituseta. Aastal 1998 otsustas Saksamaa

Fцderaalkohus, et taskutelefone vхib kasvхi ьhepennise hinnaga reklaamida,

aga sama suure kirjaga peab olema lisatud ka kхik muud mobiilostjat tabavad

kulutused( liitumistasu, kuumaks, kхneminuti hinnad)

Veel ьks konflikte tekitav probleem on reklaami agressiivsus vхi rхvedus.

Liiga agressiivne reklaam ahistab inimest vaimselt, takistab tal olemast

kьllalt vaba valikutegemisel.

Kokkuvхtte:

Kхigile neile reklaamikonfliktidele on iseloomulik, et piir seadusliku-

ebaseadusliku ja moraalse-amoraalse vahel on hдgune ja vхib

kultuuritraditsiooniti paljugi erineda.



2012 © Все права защищены
При использовании материалов активная ссылка на источник обязательна.